• RISTIKIVIST       • SELTSIST       • GALERII       • UUDISED       • KONTAKT                                    • LIIKMETELE


Ristikivist
Karl Ristikivi teosed
Fotod
Ristikivi Film esitleb!

Kus on Karl Ristikivi kodu?

“Ei, meie ei tule kunagi tagasi siia randa,” kirjutas Läänemaalt pärit kirjanik Karl Ristikivi (16.10.1912–19.07.1977) ühes oma tuntumas luuletuses. Teises tuntuks lauldud luuletuses ütleb Ristikivi, et ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Ja kolmandas annab mõista, et inimese juured on igas paigas, kus ta kunagi käinud, ja et miski ei kao jäljetult.

Ristikivi jälgi on paljudes paikades nii Lääne- ja Pärnumaal kui ka mujal Eestis ja Euroopas. Pagulasena Rootsis, rändurina nii Vahemeremaade ruumis kui ka ajas on tema sammupaar tallanud eesti kirjandusse radu kaugetest aegadest ja paikadest, mis meile nüüd lähedasemaks on saanud.
  
Ristikivi juurdus ka ajaloos, ehkki nii kauged ajad kui ka võõrad linnad ja võõrad kõneldavad keeled tema mõju ei tunne. Meie siin väiksel maal seevastu tunneme, sest Ristikivi on need kauged kohad ja ajad meile lähedaseks ja mõistetavaks kirjutanud. Minevikus juurdub olevik ja oleviku seemnest omakorda idaneb tulevik.

Ristikivi põrm puhkas urnis Stockholmi Metsakalmistul, võõramaa mullas, mis vaatamata enam kui kolmekümnele seal elatud aastale päriselt omaks ei saanudki. Miks muidu ihkas kirjanik sealt ära teistele randadele? Kodumaa oli tegelikult siinsamas mere taga, kuid põhimõtteliselt siiski ligipääsmatu. Ristikivi jäi enesele truuks, säilitades sõna, mõtte ja südametunnistuse vabaduse, mida ta oma loomingus alati on hoidnud ja kaitsnud. Ega me tegelikult kindlalt ju ei tea, kas ta tahtnukski tagasi tulla vabale kodumaale ja siin maetud saada. Aga nüüd on ta siin, Paadremaa kalmistul oma ema kõrval.

Olgu selle viimse puhkepaiga õigustuseks Ristikivi lugejad, keda on nüüd ja saab alati just Eestis olema rohkem kui kustahes mujal maailma nurgas. Kirjaniku looming sünnib alati uuesti iga kord, kui avame mõne tema raamatu. Meie, elavad ja hingavad lugejad, olemegi see meri, millest Ristikivi kõneleb:

Aga nii kaua kui hingab meri,
sünnivad alati uued rannad.


Karl Ristikivi urn sängiti Paadremaa kalmistu mulda 28. oktoobril 2017.
 
orig
 
orig
   
 
 
 
 
 
 
Copyright © Karl Ristikivi Selts

admin